Erimärkus teksti matemaatilise osa juurde

Matemaatikaga enam kokku puutunud inimesed saavad kahtlemata aru, et Alfi selgitus ilmade (lõimede) arvu ja läheduse kohta on pehmelt öeldes kallutatud. Võib-olla piisakski sellest hoiatusest ja lühidast kinnitusest, et ma ikka võtsin vaevaks n-mõõtmelise ruumi geomeetriat uurida. Võiks ehk lisada sedagi, et minu väljapakutud arvutusmetoodika on ülimalt lihtsustatud ja kehtib sellisel kujul ehk ainult väga spetsiifiliste omadustega mitte-eukleidilises ruumis ja minu õnneks pole selliseid ruume vist keegi sellisest seisukohast uurinud...

Intervjuu Ulmekirjanduse Baasis

Siim Veskimees on üks neist autoritest eesti ulmes, kelle olemasolek teadvustus tänu võrguajakirja "Algernon" tulekuga tekkinud avaldamisvõimalustele ja kes eristub omataoliste seas täieliku pühendumusega teaduslikule fantastikale (SF), mille ehedamaks näiteks on 2001. a. ilmunud Galaktika sügavustesse paigutatud tegevustikuga debüütromaan "Operatsioon "Ogaline päike"". Kuigi kaugele ei jäänud ka Stalker lühijutust "Naeratus aastate tagant" samal aastal.

Intervjuu Siim Veskimehega Eesti Päevalehes

Eesti Päevaleht avaldas 1. märtsi Arkaadias Andres Mesikäpa interjuu Siim Veskimehega. Kuigi ühelt poolt on see vaieldamatult suurepärane, et üks Eesti juhtivaid päevalehti leiab ruumi ka ulmekirjanduse jaoks, tegi asjaosalisi pisut nõutuks mustvalgel näha, mis tehtud tööst lõpuks järele jäi -- interjuud oli väga tugevasti lühendatud ja Raul Sulbi eessõnast oli alles kaks lauset.

KO taust (2120)

Üldajalugu

Kahekümne esimese sajandi algul kulmineerusid Põhja ja Lõuna vastuolud. Lääne kultuur oli minemas Rooma teed – nii nagu Kreeka kultuur oli kõrgeim, ent ei suutnud end kaitsta ümbritseva vaenuliku maailma vastu, (sest demokraatia ja humanistlikud ideed ei lähe kaubaks metsikutel, kaose ja languse aegadel) nii näis, et tohutusse rahvaarvulisse vähemusse jäänud vanad rikkad euroopa rahvad ja nende järeltulijad (rahvad-riigid) lahustuvad pealetungivate barbarite massis.

Loomingust, konnatiigis

Mudelitest – seitsmejalgne väikeajuta oinas

Viimasel ajal on ilmunud lühikese ajaga kaks teksti, kus Siim Veskimees on kriitikute hammaste vahele sattunud. Ma tervitan seda nähtust kahel käel, sest esiteks näib, et minu püüdlused inimesi mõtlema panna on lõpuks vilja kandnud, ja teiseks annab see mulle järjekordse vabanduse oma mölapidamatust trükisõnas välja elada.

Mis saab ulmekirjandusest pärast kosmoseajastu lõppu?

Alustame hoopis muust – 8 juuli keskpäeval toimus viimane, 135-s USA kosmosesüstikute start. Üks ajastu sai läbi ja asemel ei ole midagi. Saate aru – MITTE MIDAGI. Sõnavaht ei loe, ISS-is tuleb kurat teab kui palju aastaid käia moraalselt ja füüsiliselt vananenud süstikutest veelgi primitiivsemate, varsti juba pool sajandit tagasi välja mõeldud Vene Sojuzidega.