Kevadest

Eestimaa kevad – räpane
Lumesopp maas.
Jõuetu päike ja närune
Tardunud saast.

Kevad justnagu eestlane –
Kibestund, kiuslik ja hale.
Ei ta idane, ei ta mädane,
Vildakas, vilets ja vale.

Kevadlootusetu kõledus
Hääbub sajuses suves.
Sügissüngus, talvejõledus
Kordub kui halvas unes.

Ammu siia sai eksitud kuskilt.
Sohu häda meid ajas.
Aastatuhandeid persenussi –
Palju veel on vaja?